Posts

Teema 13: Teistmoodi IT

 Viimasel ajal rohkem on kasutusele võetud häälpõhinev tehnoloogia. Siin hulgas on mitmeid osi mida arutleda.  Võime märkama et kõnetuvastus on arenenud palju rohkem. Nüüd on peaaegu igas seadmes(arvuti, mobiilseade, nutikas kodu) sisseehitatud hääletuvastamis funktsionaalsus. See teeb elu lihtsamalt nendele kes sõltuvad klaviatuuridest. Vähemalt mingi osa trükkimist saab vahele jätta. Seotud sellega arenevad ka häälte otsimismootorid. Populaarsemaid programmid nagu Google Now, Siri ja Cortana on suunatud töödelda loomulikke fraase, kuna rääkimise korral küsimuse esitamine on tõenäolisemalt täielikum kui  kirjutamise variant. Siin kohal aitab AI (Artificial Intelligence) ehk tehisintellekt, otsingupäring tõlgendada õigelt. Google hääle otsimise näiteks võib tuua sellist funktsionaalsus: kui hääle päring ei ole õigesti läinud, saab seda täpsustada üksik tähte järgi öeldes. Veel saab vastust konteksti kaudu kitsendada, küsides täpsustusi. Samamoodi vastuse arvutamiseks om...

Teema 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Minu üks positiivsest näidust kasutatavusest veebis on Booking.com veebileht. Kuna ise olen Tartus ja käin Tallinnasse õppima siis tihti tuleb otsida majutuskohta. Selleks pöördun ma booking'u poole. Juba esimesest korrast oli üsna mugav tunne seda kasutada. On kohe aru saadav kus on otsingu aken ja  mida saab sinna kirjutada. Mugavalt määrata küsitud tingimusi nagu inimeste arv ja ajavahemik. Peale tulemuste saamist saab rakendada mitmeid filtreid ja sorteerimise võimalust, see teeb asja veelgi mugavamaks. Lisaks on suur keele valiku võimalus, et arvatavasti kõik kasutajad leiavad endale sobiva. Nii saab kohe aru saada, kuidas süsteem töötab ja edasi kasutamine on veelgi lihtsam. Aastate jooksul mida ma olen booking'u  kasutanud ei ole mul esinenud ühtegi viga. Olen väga rahul ja viimati kasutasin seda mobiili rakendusena mis on veelgi lihtsam ja mugavam. Paari kliki jooksul on majutus leitud ja broneeritud. http://www.booking.com      Peale tükk aega mõt...

Teema 11: Arendus- ja ärimudelid

    Väga Hea näide Waterfall tarkvara arenduse mudeli kasutamine on Cisco turvasüsteemide arendamise protsess. Cisco turvalise süsteemi arendus mudel ehk Cisco Secure Development Lifecycle (Cisco SDL) seisneb toote loomisest kuni kasutusea lõpuni. Nad jälgivad iga uue turva- ja privaatsusrünnakud ning veenduvad et nende tehnoloogia suudab nende vastu pidada, sest turbemaastik areneb alati. Nende tarkvara tehnika etapid on planeerimine, arendamine, valideerimine, käivitamine, opereerimine ja monitoring ehk pidev jälgimine ja uuendamine. Cisco püüab kohe algusest lisada turvalisusest ja privaatsust oma tehnoloogiasse. Protsessi ajal järgivad sätteid ja andmesubjekti õiguste haldamist. Arendajad kasutavad turvalisi kodeerimisstandardid, loovad ohukindlat koodi ja järgivad turvalisuse parimad tavad. Valideerimisprotsessis testitakse tooteid, et aidata tuvastada levinud turbedefekte. Eel-käivitamise kriteeriumid aitavad turvariske maandada ja tooteid klientidele kasutamiseks ...

Teema 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

       Kunagi varem ei ole ma eriti uurinud häkkeri sõna tähenduse. Vaadates palju IT-ga seotud filme, näiteks selline klassika nagu 'Hackers' 1995a., olen ma terve elu suhelnud "häkker" sõnale selliselt et see iseloomustab inimest kes tegutseb väljaspool seadust, tungib teste arvutite sisse info hankimiseks. Peale raamatu  "How To Become A Hacker" Eric S. Raymond autori oma lugemist, olen ma oma teadmisi täiendanud ja suhtlemist muutnud. Need keda ma häkkeriks pidasin on hoopis "kräkker". Nüüd uue pilguga vaadates "häkkerite" peale seoses raamatu sisuga, tunnen heameelt selliste inimeste pärast, sest mulle on lähedane "häkkerite" suhtumine asjadesse. Samuti meeldib asju uurida, otsida probleemide lahendamist ja heas mõttes piiride ületamist . Nagu raamatus on toodut näide spordi kohta, olen kunagi ka mina võistlus spordiga tegelenud ja pühendumise harjumus on alles jäänud. Sain aru et olen ühe jalaga juba astunud "häkkeri...

Teema 9: IT juhtimine ja riskihaldus

 Täna päeval tihti kuuldav nimi on Elon Musk, ja see ei ole nii sama. Inimene kes on tunduid oma maailma kõige populaarsema elektriauto "Tesla" pärast, on pannud  aluse ka teistele leiutisele. Elon Musk on üks Paypal ettevõte asutajast, elektrooniline maksesüsteem, mis on tänapäeval kasutuses üle maailma, 1998 aastal oli võimatu ette kujutada. Lummatud kosmosest, asutas SpaceX ettevõte mis on kosmosetehnoloogia tootja, äratuntav Falcon rakettide  ja Dracon kosmoselaeva järgi. Samuti Elon Musk on osa võtnud SolarCity(Roheline energia) projektis, kiibite leiutamise projektis, mis võivad aidata aju haiguste ravimisel (Neuralink ettevõte), pakkunud Hyperloop projekti ideed ja võimaldas kõigil selle elluviimisel kätt proovida. Ta on tuntud tipp IT-juht keda saab seostada arengumootori rolliga, ta on insener ja ärimees üheskoos, mees kes ehitab tuleviku.  Teine IT juht minu arvates sobiks hästi "leader" kui ka "communicator" ja võib olla "power broker"...

Teema 8: IT proff...?

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?  Proff erineb käsitöölisest selle poolest et ta täiustab eriala(valdkonna) ennast. Professionaalsuse tipp on millegi täiesti uue loomine ja mitte juba loodu kordamine. Laias laastuses professionaal ongi käsitööline, kes omab sügavamad teadmisi ja saladusi oma valdkonnas. Tal on ligipääs oma ala kõikidele aspektidele, ta teeb oma tööd intuitiivselt ja läbimõeldult. Distsipliin, järjepidevus, vastutuse mõistmine ning suur kogemus kahtlemata iseloomustavad teda. "Proffid" oma ülesandete täitmistega vaatavad tuleviku, nad süvenevad probleemi tuuma ja kaaluvad kõiki võimalikke võimalusi selle lahendamiseks. Käsitöölise tase eeldab teatud keskmist latti , ta teeb tööd üsna korralikul tasemel, kuid mitte kõrgemal. Temal võib olla annet ja tahtmist paremaks ja professionaalselt saada, aga võib mitte. Siin mängib rolli mitte ainult inimlikud omadused, vaid ka tavaline tahtmine. Igast käs...

Teema 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 GNU projekti raames on enamik tarkvara spetsiifilised levitamistingimused sätestatud GNU üldises avalikus litsentsis. Copyleft on abstraktne idee, seda ei saa konkreetselt rakendada, saab kasutada ainult konkreetseid rakendusi. See on mõeldud tarkvara levitamiseks, et inimesed saaksid luua uusi tooteid olemasolevate põhjal ilma seadusi rikkumata. Tavaliselt litsents nõuab sama litsentsi alusel levitatavad tuletistööd. See tähendab et autor ise ei saa seada oma teose ega selle tuletise levitamisel mingeid lisapiiranguid. Ei ole keelatud küsida rahalist või muud hüvitist programmi koopia levitamise või programmi olulistele funktsioonidele juurdepääsu võimaldamise eest. Samas on keelatud nõuda lisatulu lähtekoodile juurdepääsu võimaldamisest. Kaks erinevat copyleft litsentsi on tavaliselt kokku sobimatud, kuna kumbki nõuab kombinatsiooni levitamist selle copyleft tingimuste alusel. Erandiks on juhud, kus kombineerimisi võimalus on konkreetselt ette nähtud, nagu näiteks LGPL. Kui copy...