Aleksei H Blog E-ITSPEA

 Täna päeval tihti kuuldav nimi on Elon Musk, ja see ei ole nii sama. Inimene kes on tunduid oma maailma kõige populaarsema elektriauto "Tesla" pärast, on pannud  aluse ka teistele leiutisele. Elon Musk on üks Paypal ettevõte asutajast, elektrooniline maksesüsteem, mis on tänapäeval kasutuses üle maailma, 1998 aastal oli võimatu ette kujutada. Lummatud kosmosest, asutas SpaceX ettevõte mis on kosmosetehnoloogia tootja, äratuntav Falcon rakettide  ja Dracon kosmoselaeva järgi. Samuti Elon Musk on osa võtnud SolarCity(Roheline energia) projektis, kiibite leiutamise projektis, mis võivad aidata aju haiguste ravimisel (Neuralink ettevõte), pakkunud Hyperloop projekti ideed ja võimaldas kõigil selle elluviimisel kätt proovida. Ta on tuntud tipp IT-juht keda saab seostada arengumootori rolliga, ta on insener ja ärimees üheskoos, mees kes ehitab tuleviku.  Teine IT juht minu arvates sobiks hästi "leader" kui ka "communicator" ja võib olla "power broker"

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?  Proff erineb käsitöölisest selle poolest et ta täiustab eriala(valdkonna) ennast. Professionaalsuse tipp on millegi täiesti uue loomine ja mitte juba loodu kordamine. Laias laastuses professionaal ongi käsitööline, kes omab sügavamad teadmisi ja saladusi oma valdkonnas. Tal on ligipääs oma ala kõikidele aspektidele, ta teeb oma tööd intuitiivselt ja läbimõeldult. Distsipliin, järjepidevus, vastutuse mõistmine ning suur kogemus kahtlemata iseloomustavad teda. "Proffid" oma ülesandete täitmistega vaatavad tuleviku, nad süvenevad probleemi tuuma ja kaaluvad kõiki võimalikke võimalusi selle lahendamiseks. Käsitöölise tase eeldab teatud keskmist latti , ta teeb tööd üsna korralikul tasemel, kuid mitte kõrgemal. Temal võib olla annet ja tahtmist paremaks ja professionaalselt saada, aga võib mitte. Siin mängib rolli mitte ainult inimlikud omadused, vaid ka tavaline tahtmine. Igast käs

 GNU projekti raames on enamik tarkvara spetsiifilised levitamistingimused sätestatud GNU üldises avalikus litsentsis. Copyleft on abstraktne idee, seda ei saa konkreetselt rakendada, saab kasutada ainult konkreetseid rakendusi. See on mõeldud tarkvara levitamiseks, et inimesed saaksid luua uusi tooteid olemasolevate põhjal ilma seadusi rikkumata. Tavaliselt litsents nõuab sama litsentsi alusel levitatavad tuletistööd. See tähendab et autor ise ei saa seada oma teose ega selle tuletise levitamisel mingeid lisapiiranguid. Ei ole keelatud küsida rahalist või muud hüvitist programmi koopia levitamise või programmi olulistele funktsioonidele juurdepääsu võimaldamise eest. Samas on keelatud nõuda lisatulu lähtekoodile juurdepääsu võimaldamisest. Kaks erinevat copyleft litsentsi on tavaliselt kokku sobimatud, kuna kumbki nõuab kombinatsiooni levitamist selle copyleft tingimuste alusel. Erandiks on juhud, kus kombineerimisi võimalus on konkreetselt ette nähtud, nagu näiteks LGPL. Kui copyleft

 Rick Falkvinge ja Christian Engströmi  "The Case for Copyright Reform" raamatus on välja toodut põhjalikud töötatud ja mõeldud lahendused autoriõiguste organiseerumise kohta. On tunda et autorid on väga teadlikud selles küsimuses. Pakutud reformides, andme kommerts ja mitte kommerts kasutamise kohta on arvesse võetud mõlema poolte vajadused ja vabadused, nii tarbija kui autoriõiguse omaniku. Käsitletakse ka vahendajate rolli.  Isiklikult mulle tundus vajalik ja hästi öeldud punkt "Free Sampling". Meie maailmas kus tehnoloogiad lubavad jagada infot lihtsalt ja  kiirelt, peabki olema lubatud teiste autorite teoste kasutamine uute teoste tegemiseks (remixes, parodies). See annab tugeva tõuge artistide arengus ja mitmekesisuses. Kuna elu on kiire siis ongi vaja mitte pidurdada ja minna edasi. Küll rahvas pärast teeb oma valiku, keda kuulata või vaadata. Ja kui näiteks "remeik"  saab paremat tagasisidet kui originaal, levib ja rahaliselt hakkab tooma palju roh

       Mõeldes oma kogemustest interneti kasutamisel alguses ei tule kohe mõtted pähe, sest üldised olen selline tarbija kes otsib ja loeb info, suhtlemiseta teiste inimeste. Nii et kui isegi oli vaja netiketti järgi käituda, oli see minu jaoks loomulik asi, nagu suhtlemine päris elus. Aga asi mis võiks olla seotud teemaga on lühendit. Ammu aega tagasi kasutasin ma mIRC programmi kus püüdsin sõpru leida ja see oligi esimene koht kus ma puutusin lühenditega kokku. LOL, IMAO,  AFK, NOOB ja palju muud. Neid tundmatuid sõnu ei osanud ma eriti tõlgendada ja ei olnud kellegi käest nõu küsida (kuna olin tagasihoidlik) mis tähendust nad oma sees kannavad. Mõni aja pärast hakkasin ma aru saama rohkem kasutatud lühendeist, aga  leidub veel neid, mis minu jaoks on tundmatud. Oli küll piinlik suhtlemis kogemus, nagu  oleks sinuga võõrkeeles räägitud ja arusaamine tekitab raskusi. See on seotud nii kolmanda Virginia Shea käsust "Tea, kus sa oled", kui ka neljanda "Austa teiste inimes